KOORDENADOR PRINSIPAL SEANNET HAMUTUK HO PESKIZADOR HALO REUNIAUN HO KOMUNIDADE ALDEIA ERCOATUM

Aileu, 8 Fevereiru 2023 – Koordenador Prinsipal Southeast Asia Neighbourhoods Network (SEANNET),iha Timor-Leste, Prezidente Konsellu Ezekutivu Institutu Nasional Siênsia no Teknolojia (INCT), Dr. José Cornélio Guterres hamutuk ho peskziador sira halo sosializasaun ba komunidade iha aldeia Ercoatum ligadu ho investigasaun sientífika SEANNET nian.

Objetivu hosi sorumutu ne’e hodi diskute pontu rua (2) hanesan jestaun lixu iha komunidade nia hela fatin no prezervasaun be’e iha tempu udan. Konsidera asuntu rua ne’e importante tebes hodi minimiza inundasaun no rai halai iha tempu udan ne’ebé sempre fó impaktu ba komunidade nia hela fatin, inklui mota ne’ebé tun hosi aldeia refere ba iha mota Comoro, Díli.

Iha intervensaun, Xefe Aldeia Ercoatum, Sr. Bonifacio agradese ba ekipa INCT ne’ebé tun diretamente iha komunidade nia le’et hodi observa, diskute, rona hanoin sira, hodi halo planu ne’ebé di’ak iha futuru hodi hanorin komunidade sira kona-ba jestaun lixu no prezervasaun be’e. Nia salienta liu tan katak, NGO Internasional, inklui Instituisaun Governu barak ona mak mai halo investimentu iha Aldeia ne’e kona-ba prezervasaun be’e,  maibé laiha estudu ida kle’an, ho nune’e kauza rezultadu ladi’ak hanesan iha 4 Abril 2021 akontese rai nakfera iha foho leten.

Iha observasaun, komunidade sira mos solisita atu kria mekanizmu di’ak hanesan kuda ai-hali atu evita rai halai no husu atu kria mos lixu fatin iha fatin konsumu sira iha dalan ninin atu evita viajante sira labele so’e lixu arbiru, Sira defende katak, maioria viajante sira hosi kapital Díli mak produz lixu barak liu kompara ho komunidade sira iha foho. Ho nune’e sujere atu tau atensaun masimu ba asuntu refere.

Hare ba preokupasaun sira ne’e hotu, Koordenador Prinsipal SEANNET iha Timor-Leste, Dr. José Cornélio Guterres hatete dezenvolvimentu tenke la’o ho dadus no importante liu rona komunidade nia hakarak no sira rasik tenke deside solusaun ne’ebé di’ak. Koordenador ne’e mos sei koopera ho autoridade lokal sira hodi hare fatin lixu ne’ebé sei koloka iha fatin konsumu públiku sira no sei buka mos meius ruma hodi kuda ai-horis iha rai ne’ebé halai.